Avalehele ESTENGRUS
Kalevi Kammerkoor
Koosseis Kroonika Album Muusika Kontakt Kooriliikmele
Kontsert

 

Peko Esä tänusõnad

Kallid Erki, Eva, Eva-Kaia, Gaili, Helen, Ilvi, Ingrid, Irka, Kaili, Lembi, Mai, Mari, Marju, Marta, Mirjam,
Piia, Sirje, Terje, Triinu, Veronica, Liisi, Anne, Anneli, Anu, Christine, Elo, Jana, Janika, Kadri,
Kaidi, Katrin, Katrin, Kristi, Leena, Liivi, Maili, Marike, Maris, Marke, Merle, Rutt, Ülle, Kaspar,
Ain, Indrek, Jan, Kaido, Kalev, Kalle, Kulno, Peeter, Rein, Valnar, Marko, Ahto, Juhan, Kaido,
Raul, Tambet, Veiko, Ott, Risto, Tõnu, Uku, Vello, Rutt, Laura, Karl, Paul, Lauri, Kristel, Gitta, Kaur, ja
kindlasti ka Helen, Enely, Sten, Tanel, Andres, Kaidi, helimehed, transamehed, orgunniinimesed
ja igat sorti toetajad ja abilised, sõbrad, sugulased, setod ja tsuhknad, kuulajad, vaatajad,
kaasamõtlejad ja kaasaütlejad!

Pühapäeva õhtul peale kontserti, ma ei leidnud sõnu, millega teid kõiki 3 minuti jooksul
ammendavalt tänada, sest tol hetkel ei saanud ma veel aru, et kõik sai läbi. Oleksin tahtnud
kõiki teid kõvasti kallistada, aga sel juhul oleks bussi väljumine Tartust viibinud vähemalt 2
tundi. Olin joobeseisundis, aga mitte joodud alkoholist vaid sellest mis te korda saatsite.
"Mis tuu kül oll?" ei saa ma endalt küsimata jätta. Ja veel kaks korda järjest "õdagutsõh
vaikusõh" ning täissaalidele?

Mul tuleb siiamaani kananahk ihule ja silmad lähevad kalkvele, kui ma mõtlen, kuidas Liisi
laulis Hällitust ja Seto tsura kadumise laulu kontserdil ja Irka neidsamu laule koorilaagris.
Eva, Liisi, Marko, Kaspari, Aini ning koori lauldud laulude erinevad fragmendid kummitavad
mind jätkuvalt täiega. Ikka ja jälle leian end ümisemas mingit viisijuppi. Ja siis need ksülofoni
kahenoodilised akordid, puhta allikavee sarnane kristallselge ja teispoolsusesse sikutav
kandleheli, shamaanitrummi põrin, verdtarretav gong, saksofoni soolod, parmupilli flirt
flöödiga, akordioni kahekõne naturaalkitarriga. Ka te panite tähele kuidas Kristel meeste laulu
ajal lõõtsa kogu kehaga sikutas. Ma arvan, et järgmisel suvel saadame ta Seto Kuningriigi
Päevale pillimängijate võistlusele. Ja ma ei saa sinna midagi teha, et elektrikitarri käre saund
mulle kohe hirmsasti meeldib ja eriti kui loo lõpetuseks niimoodi siuhh piki keeli medikaga üle
tõmmatakse. Ja ma ei saa siiamaani aru kuidas on võimalik nii keerulisi bassikäike mängida
nagu Lauri seda tegi, sest Erki ju ei mõtle noote kirjutades, et pillimängijatel võivad mõne koha
peal ka sõrmed sõlme minna. Ja Helen, sina oled minu lemmikklaverimängija. Ja Paul, sina olid
ikkagi kogu seda teost kandva rütmi kujundaja - Erkil oli hea sinu trummi kiiluvees teos
võiduka lõpuni juhatada.

Aga Erki, vaata sinule kuluks üks hea keretäis ära! Kui ma aasta tagasi üksõhtu Krimmi-
eestlaste samakaga sinu juurde tulin, siis ma palusin sul seada kammerkoorile suupäraseks
mõned setokeelsed laulud, mida saaks esitada nii rõõmsate kui kurbade sündmuste puhul. Aga
sina kirjutasid terve oratooriumi. Kuidas ma nüüd Setomaale lähen? Kõik sosistavad omavahel
vaikselt, et näe see on Peko esä. Kogu koor on seto usku pööratud, setopitsilised naised
hullutavad pealinna mehi jne, jne.

Eile Ülikooli peahoone ees tuli mul veel üks mõte seoses nii oratooriumi pühendusega ühele
paljudest ohvedatud seto küladest kui ka Tartu linnaga, kus meie kontsert oli. Siin sõlmiti ju
Tartu Rahuleping, mille kehtivuse ja eesti piiri kulgemise kohta saame ikka veel oma
põhiseadusest lugeda. Tuli ka meelde Setomaa külade raamatust loetu, et Vabadussõja ajal
hävines Vedernika küla ja mitmed teisedki Seto külad täielikult, aga ehitati uuesti üles, ilusamad
kui enne.

Ma kohe tundsin seal lumesajus seistes, et meie olime ka nagu millegi uue ja ilusa loojad, mis
paljudele rõõmu võib valmistada. Ja meie juured annavad meile alati jõudu ja tuge, kui me neid
ei unusta.

Peko esä elab nüüd oma elu, millele võngetele meie üheskoos hoo sisse lükkasime. Ta on teel.
Head teed talle! Minge teie ka julgelt edasi, ärge jääge kinni vähetähtsatesse asjadesse, julgege armastada, julgege elada! Kuni jõuate ja saate.

Ja kui siis vahel pikal eluteel teid ennast mingi tühi tunne peaks hakkama kimbutama, siis lööge
oma noodid lahti ja laulge endamisi mõttega mõnda kohta, vaadake kaanepildil olevat kosmose
mudelit või minge lihtsalt kallistage mõnda head inimest.

Aitüma teile kõigile! Ma armastan teid kõiki!

Aga minul on oma lugulaulus mõned osad vaja veel lõpuni laulda.

Kuulmiseni!

Aivar
27.11.2007

Vaata pilte!Pildid albumis: Kilde "Peko Esä" Tartu kontserdilt (Veiko fotod)

Osta plaat
 
Statistikat
Laulule lisaks
 

Täname abi eest:

Tallinna Linna
Kultuuriväärtuste Amet

 

 

Liitu fännilistiga
Saad info kontsertide jm kohta otse oma meilile.
 
Saada kiri koori veebitoimetusse
 
 
16.01.2008