Avalehele ESTENGRUS
Kalevi Kammerkoor
Koosseis Kroonika Album Muusika Kontakt Kooriliikmele
Kontsert

 

Eesti Tuur 2008 ehk Kalevi Kammerkoori kümnenda hooaja lõpp

MEIL TEILE ÖELDA ON PALJU VEEL
LAS SÄRAB SILM JA SAAB RÕÕMSAKS MEEL
JA TÕESTI SENI KUNI IKKA PÖÖRLEB MAA
EI KEEGI SUURE MEISTRI ANDE VASTU SAA

„Kui siit pilvepiirilt, alla vaatan, üle õitsva eestimaa... iiluus oooled isamaa!“ hakkas mind kummitama juba paar päeva varem, veel enne, kui esimesed päikesekiired neljapäeva hommikul tuppa piilusid. Olin küll mitmetest meilidest reisikava lugenud, kuhu sõit meid sedakorda viib, aga hetkel ei olnud meeles. Reisikorraldajad olid hullumas, püüdes erinevate inimeste soove välja selgitada. Suuremas enamuses ei omanud kribajad ka ise selget kujutlust, kuhu nad tahaks minna, mida teha. Aga lõppeks pole oluline reisi organiseerimise protsessi käik, vaid tulemus.

Tuur toimub. Sirje pidas vajalikuks ära märkida, et Mari oli tellinud erakordselt ilusa ilma, kusjuures tellimuse sisu vastas ka tegelikkuses antule. Päike paistis ja taevas oli selge – esimene hea märk reisi alguseks.

Kui kell kukkus kümnendat korda, olid asjaosalised – lugupeetud lauljad, koori parimatest parimad reisikaaslased – kohal ja laeti bussi pealkirjaga AIM. Meil oli sellest aimu, et bussijuhid oli Vello ja Jaanus, aga muudest asjadest ei olnud eriti aimu, see tuli Mari käest tuhandeid kordi üle küsida!

Kõik olid ilusasti tangitud – nii buss, kui juhid, kui kogu ülejäänud reisiseltskond. Mul oli ise au presidendi lõpmatutest tagavaradest erinevate kütustega kanistreid peale laadida. Buss keeras Tallinnast teele.

Vahepeatus Järve selveri juries Oti, Mirjami ja Peetri peale võtmiseks.

Esimene kontroll punkt – Saku Õlletehas

Saku Õlletehas seisis rahulikult oma kohal ja ootas meid.
Tumedapäine võrdlemisi volüümikas tütarlaps tegi meile selgeks:
Meeste õnn peitub õlles ja seda ei tohi neile keelata!
Enne õlle pudelisse paigaldamist tõmmatakse sealt õhk välja.
Saku õlle tehas on suurim õlle tootja – ja kuulub nüüd Carlsbergi kontserni.
Veel ja veel on vahe, õlut tehakse puhtaks pestud veest.
Eesti oder ei kõlba õlle tegemiseks ja tuleb sisse tuua väljast.
Aastas toodetakse 95 miljonit liitrit õlut.
Igas osakonnas on oma labor, kus õlles sisalduvaid komponente kontrollitakse.
Siidrid on ka toodangu hulgas nu 5%, vesi 15% 80+% õlu
Untsu läinud õlu lastakse kanalisatsiooni, samuti ka kääritõrte pesuvesi.
Juba Aleksis Kivi ütles: ”Ojast puid põletati, ojast õlut joodi”
Ja nüüd läheme degusteerima eesti parimaid õllesid!

Õlletehase vanas kääritoas on nüüd PUB. Seal pakuti erinevaid õllesid maitsata ja anti vorstikastet neile, kes olid ette tellinud ja neile ka, kes ei olnud tellinud. Kuna vorstikaste oli nii palju aega ette tellitud, siis jõudis see enne serveerimist maha jahtuda. Aga, külmalt ongi vorsti normaalne süüa. Õlut anti ka raha eest, täiesti keskmise hinnaga.

Teine kontrollpunkt

Kajamaa hõljukite sõidu rada – tolmust metsateed pidi põllule, kus ka vibulaske rada. Hõljuk kihutas nii, et tolmupilv ja võililleseemne juga taga! Hõljuki juhtimine – sõidetakse ratsa asendis põlvili maas. Kui tahad ringi keerata siis gaaspõhja ja rool vasakule. Teoreetiliselt omandasin instruktaaži käigus enamuse võtteid.

Praktikas jäid need vaid tuuleks hõljuki kõhu alla. Igatahes, jälgides sõitjate nägusid said nad sellest piisava adrenaliinilaksu, et tuuri sportlik osa tehtuks tunnistada. Kahju, et veekogu läheduses polnud. Vee peal oleks hõljukiga sõit põnevam ja atraktiivsem. Vastavalt sellele, kuidas kasvas sõidukogemusega tuuritajate hulk, hakkas järjest rohkem tähelepanu koonduma pikniku lauale ja veinitops tegi kiiremaid tiire. Kuna väikestviisi oli tegu ka võistlusega, jagati auhinnalised kohad välja. Laulsime hõljukimeestele tänulaulu ja kobisime bussi peale. Reisiseltskond oli mõnevõrra suuremaks kasvanud!

Kolmas kontroll punkt

Liikusime lauluga Kaisma kämpingusse. Tegelikult oli see saun looduskauni järvekese kaldal, mis õhtupäikese loojuvas punas jäi silme ette virvendama kogu reisi ajaks. Palksaun oli üsna värske ehitis, seest poolt euro, aga huvitava lahendusega. Saun paiknes neemel, millelt järv paistis täies ulatuses.
Vaade oli rohkem kui kolme miljoniline. Tolik paadiga järvel – see oleks nagu mõnelt Monet maalilt natuuri pintseldatud. Sauna mõnud mmm! Vettelaskumine oli üllatavalt madal, põhi oli üsna pinna lähedal, aga saunakuumuse jahutas maha.

Eriti hea oli värske kaseviht, mida Jaanus põõsast tegi. Tantsulka paadisillal!
Pillimäng ei tahtnud sobida! Tuul viis püksid jalast ära!
Sauna peal oli soe magada, hommikuks olid nagu ujumas käinud!
Venna oli tuul puhunud vaimude mäele! Kartsin juba, et äkki läks ka paadiga seiklema! Ükskord ta käis! Hommikul leidsin ta bussist, uneuku obadusest oimetu. Hommik oli karge, uduvinevee kohal, kasetukk kohises – siin on iiluus elada!

Tasapisi tuli kõigile elu sisse ja pudru oli ka tulele pandud. Sool ei ununenud sisse panemata. Parem suutäis soolast, kui maotäis maget! Tuur jätkus – sõiduga soomaale

Neljas kontrollpunkt

Soomaa raba räätsadega retk ja rabamatk. Talu oli meie tulekuks veest välja kerkinud, või oli vesi alanenud. Liigutakse haabjatega (paadi moodi veesõiduk), mida jämedast haavatüvest kirvega välja toksitakse, kuuma veega laiali pressitakse ja seest poolt toestatakse.

Giid jutustas: varem, möödunud sajandil, oli vesi nii kõrge, et sageli ei saanud elanikud muu maailmaga mingit sidet, nii et isegi surnud tuli sisse soolata ja suitsutada, et madalama veeseisu ajal saaks pühitsetud mulda maha matta. Kirst olla eraldi haabja peale köitega kinni pandud, mida matuselised teise taga vedasid. Teekonnal juhtus sageli äpardusi. Enne kui kadunuke kirstuga kirikaeda sai, jõudis see mitu korda veest läbi käia, nii et enne mulda sängitamist tuli kirst püsti panna ja üleliigne vesi kirstust välja voolata lasta. Vesi pidi omal ajal ikka väga kõrge olema, sest sinine jutt sauna seinal ulatus poolde puusse välja – see oli vist ikka reklaamitrikk!

Kohalik peremees rahvuselt poolakas olnud kõva puskariajaja. Külarahvas, kes poodi ei saanud, käinud seda tema käest alatasa ostmas. Nii saanud ta rikkaks. Rikkus tekitab aga kadedust, suust suhu jutud käinud pealinna välja. Puskariajajaid hakatud kontrollima. Tallinnast tulid kontrollid ja tahtnud juttude põhjuse asjakohaseid seletusi. Vana olla kõik ausalt ära rääkinud ja kontrollidelegi klaasikese pakkunud. Neile oli vist hästi mekkinud ja juttu jätkunud kauemaks. Sestpeale tulnud nad igal aastal ikka uuesti ja järjest pikemaajalistele kontrollretkedele.

Puhus mõnus tuuleke, ja raba peal mina vennaga ei käinud, vaatasime kraavis kasvavaid võhumõõkasid ja teisi raba taimi. Metsavana, kes rabamatka juhtis, oli taimede kohta pikalt pajatanud – teadis Ott kommenteerida: “Tarka inimest kuulata on ikka lahe! Mina, maal kasvanu, oma traktoristist isa kogemusega, ei tea taadiga võrreldes kohe mitsittagi!”

Agaramad olla räätsamatkal laugastes ujumas käinud ja keegi rabasse ei vajunud. Meie vaatasime Jaanuse ja Velloga haabjate ehitust ja mängisime mõnusalt varjus pilli! Norra penskarid kuulajateks! Huvitav, isegi sääsed ei tulnud meid tülitama!

Matkalt tulijad vajusid mõnusalt varjulise puualla, kuhu perenaine kosutuseks raudrohuteed ja korviga pirukaid tõi, sain minagi suu seks. Mõni arvas, et vähe! Pärast kaeti hommikusöögi jääkidest piknikulaud. Presidendi kommentaar – “Sööma tulite rabasse vä!”

Päike põletas juba mõnusalt avaramad dekolteed ja katmata ihuliikmed punaseks,
Päikese kreem nr 8 käis ringi sama edukalt kui vahel veiniklaas, muidu oli Soomaal karske üritus, rohutee oli vist kõige kangem. Ees ootas kontsert Viljandis. Peeter kibeles kanuuga sõitma. Tõmbas paar mõlatäit ja üritas teisigi meelitada, aga ärasõidu signaal kutsus juba bussi. "Uhti, uhti, uhkesti, Piisk läks Tartust Viljandi."

Viies kontrollpunkt

Hansalinn Viljandi. Kuhu Buss panna? Ära Sättisid!

Viljandis olid Hansapäevad. Kell kolm istusime Ingeri Pubisse punast suppi sööma. Pubis olid väga hoolsad ettekandjad, kes kuus korda tellimuse üle küsisid. Menüü rikkalik, hinnad mõistlikud – peale kõige muu oli omanik Jaanuse tuttav ja joogid tehti välja! Kostis telefonihelin, Maili küsis: "Milline on meie aadress?" Meie küsisime ettekandajalt, tema läks ka kellegi käest küsima... Lõpuks seletasime, et tule rongi pealt maha ja lossi suunas. Rikaste inimeste asi. Lõpuks tulid nad ikkagi taksoga! Pubi hakkas koorirahvaga täituma, tekitades rõõmsat elevust kõigis!

Kiriku ukse ees kuulutust vaadates tabas mind vist päiksepist – nägin kell 19 asemel 18!! Tegin paanikat, asjata! Proov. Kirikusaali akustika on viimasepeal. Ei mäleta ammu, et nii toetavat saali oleks olnud. Tegime lugude algused läbi – mõistlik tegu.

Enne kontserti ei tohi proovis kunagi kogu kava läbi laulda. See kurnab hääle ära ja põletab sisemise ettevalmistuse ja häälestatuse. Meeste tantsude lugemine oli juba peaaegu OK! Ma mõtlesin, et kindlasti tuleb keegi kontserdil juurde keda proovis ei olnud ja kogu ettevalmistus on P-s! Vaatamata Tuuri laulupidudele kõlas koor üllatavalt hästi, hääled olid alles! Prooviga ühel pool! Kusti kommenteeris, et meestel ei ole vaja eriti rõkata, kõike on liiga palju. Peab olema pehmem! Ja naised kilavad! Kraabib!
Agaramad said Jaani kiriku torni minna, ma ei saanud. Mulle tuli looduse kutse peale! Panime riide ja ilugesime Viljandi möödakäijate rõõmuks.

Rahvast liikus linnas rohkesti – püüdsime ära arvata, kas kontserdile kuulajaid tuleb?

Kontsert

Liigume lavale. Publikut saalis on. Ootame õpetajat jutlust pidama.

Kirikuõpetaja tuleb, tuleb ühelt poolt, käsi teksapükste taskus ja hakkab rääkima:

”Tere Armas kogudus. Jumal on andnud meile ilusa ilma. Meil on külas Kalevi kammerkoor taratataa..

Ja paneb meile:

”Nii ilusate uhkete värviliste riietega! Eitea, kas muusikaliselt suudate ka oma riiete vääriliselt esineda? Aga, vaatame, loodame! Kuulame!”

Ma mõtlesin selle peale mida ta ütles, ja palvet ei kuulnudki! Sirje sissejuhatus. Mozarti Dixit natuke loksub, aga kõlab! Piilun silmanurgast, kõik istuvad noodis kinni. Erkit vaatavad mõned. Sissetulekutega on raskusi, minul ma mõtlen! Hea, et vähemalt kuuleb seina põrkest! Nokturn! Toob klombi kurku! Naiste lugu – sopran natuke kile, aga muidu ilus! Ave maria! Võimas, vaja natuke häält hoida!

Hakkan mõtlema sentimentalile! Vara veel! Sentimental. Laulame Velloga teineteise vastu ei saa aru, kas kõlab! Äkki karjume üle! Lõpuakord jääb tühjaks! Elo kus sa oled!!! Oeh aplaus!

Käsikivi lugu ei saa häält kätte! Hakkab kõvasti hääle peale, tapja lugu teistele ka vist? Tormis – lahe, hoog on sees! Tinna, tinna, tinna! Rahvale meeldis.

Peko Kromanjoonlast peab jälle jooksma kortsu järgi. Eval hakkab hääl kinni jooksma. Käsikivimäng on selle ära väsitanud. Katsun kramplikult õigeid akorde vajutada. OK sai läbi!

Ave Verum! Kõlab hästi! Erkile tulevad pisarad silma! Tundub, et teistele ka!
Koduküla poole salmi pealt kadus hääl, see on see klomp kurgus! Kõlab aplaus. Kirikuõpetaja on leidnud kolm lille. Tänud. Rahvas seisab ja plaksutab meid saalist välja. Emotsionaalselt kümnese läinud kontsert.
Keegi arvab, et tavaline... EI OLE NÕUS. See tuli südamest ja läks südametesse!

Mahajahtumine ja muljed tänavalt.

Kuues kontrollpunkt

Maksimarketi kassajärjekord.

Vello: ”Lase see vend läbi. Sa ju näed, et teine on hädas” Vanal oli sarvik näpu vahel.

Seitsmes kontrollpunkt – Venevere kÄmping

Vana Meistrite Tallinn kustutas tule nii ruttu, ruttu! Trikid ja trikitamised jäid nägemata-kuulamata.

Öösse ära kadus
mati peale maha –
rahulikku unne
puhkama

Hommik, äratus, kiire – ei old aega habetki ajada.

Kaheksas kontrollpunkt

Rakvere PUNKlaulupidu. Proovi algusele jäime hiljaks pool tundi. Käepaeltega oli jama, allkirja eest! Punk on lahe külitades vaadata. Pange must pesu! Või valge! Tehke seda ja teist! Selles ei ole mingit Pungi alget. Punk on spontaanne eneseväljendus. See kas tuleb otse või ei tule! Seda ei saa vägistada kohale! Volk kommenteeris ka teksti vahele: kuueteistkümnendaks ”Das ist die Woche!” Trubetski vaatas! Pille-Riin, kus sa oled? Palju õnne Kõigile nostalgitsejatele! Katkiste sukkadega emmedele ja kloonitud tuttidega vikerkaarelistele-klounidele! Külitades vallikraavi murul oli täitsa kobe kuulata ühendkoore, Bonso isamaalisi laule, jälgida dirigentide rapsimist. “Tallinn põleb, kas see on lõpp?” Kus on protest?

Rakvere vallimäel oli tunda raha lõhna. Presidendi turvad olid pabinas. Võibolla pole see õige sõna. Keegi jäi käepaelast ilma ja oli solvunud – punk ongi selline lahe. Bussis toimus Oti teine tulemine ja pungi otsimine.

Üheksas kontrollpunkt

Hooaja lõpetamine. Tänusõnad kõigile ja kõige eest, kes midagi ilusat oli korda saatnud, minu poolt ka kirjalikus vormis.

Evale ehedate rahvalaulude esitamise eest, presidendiks olemise eest. Mega kuubis!
Erkile laheda “Peko esä” eest, kooris osalemise kutse eest.
Irkale ilusate bännerite ja plaadiümbriste eest ja ilusate kooslauluhetkede eest.
Marile arvukate reiside korraldamise eest.
Markele ja Annelile eesti keele ilu edendamise eest.
Risto Joostile terve suhtumise ja loomuliku laulmise õpetuse eest Mozarti proovides.
Ainile Vingete soolode eest.
Vennakesele toetuse eest rasketel tundidel.
Aivarile ja Marikesele unustamatu ballettielamuse eest.
Kallele virtuaalse pillide puhumisoskuse eest.
Kõigile kaaskoorikutele tänu! – võimaluse eest tunda ennast vabalt kõikides ettevõtmistes. Kontserditel, proovides, laagrites, reisidel! Kaidi, Kaili, Maili, Helenid, Sirje, Terje, Tamps ja Tõnu, Peeter ja Ahto, Elo, Piia, Anu, Ülle, Maris, Ott, Andres, Rein, Anneli, Ave, Marta, Sten

Kuivoja kämping. Hommik luku taga, viimased sehkendajad toimetavad, Tõnu monoloogide kuulamine. Tants, Kuum dušš, uni, käed külmetasid. Tänud Veiksile sooja pusa eest.
Ärkamine ja hommikueine. Ilugemine ja asjakohased mõttevahetused.
Meelise õhutusel väike punkrännak mereäärde, Liivalosside püstitamine.
Ühisviskumine ambražuurile, merekaldal metsa. Arutelu lõkke tekitamise võimalustest ja praktiline õppetund, kuidas tulekivist tuli kätte saadakse, asjade kogume ja minekuks valmistumine.

Kümnes kontrollpunkt

Kodu – kas võtad mind vastu?

Vines taeva sinine.
Merekohin Tuules.
Kastemärja rohu sees,
Rannaliival, järvevees
Päikse punakollane,
Vaatab hingepeeglisse.
Lihtsalt iseenesest,
lahti läheb suu,
Vetepiirilt-
tänuks huikad,
Ilus olid eesti tuur!

Ilusat suve ja huvitavaid reise soovides

Veljo

 

Vaata pilte!Pildid albumis: (Veiko fotod)

Liitu fännilistiga
Saad info kontsertide jm kohta otse oma meilile.
 
Saada kiri koori veebitoimetusse
 
 
28.09.2010