Avalehele ESTENGRUS
Kalevi Kammerkoor
Koosseis Kroonika Album Muusika Kontakt Kooriliikmele
Kontsert

 

Kuidas Kalevi Kammerkoor Moldova koorikultuuri kallutas

Neljanda oktoobri pärastlõuna leidis Kalevi Kammerkoori Tallinna lennujaamast, ees ootas nädalajagu Moldova avastamist.

Esiotsa potsatasime õnnelikult maapinnale Kiievi lennujaamas, kus kaks tublide vuntsidega kohalikku bussijuhti juba ootasid, silt kirjaga MTU Kalevi Kammerkoor kaenlas. Sihtkoht oli meie koorile juba tuttav – viimati käidi samas alles kevadel. Vastuvõtt ja kontserdid olid toona nõnda edukad, et pretsedendina koori ajaloos otsustasime teist korda samasse kohta poole aasta möödudes tagasi sõita.

Sedakorda võttis väikeste ebamugavuste ees silma kinni pigistav seltskond vastu otsuse otseteed kohale sõita. Otsetee – see on aga sõit läbi Transnistriaks kutsutava eikellegimaa Ukraina ja Moldova vahel.

Kalevi komme, Vana Tallinna suveniirpudeleid ja tähtsaid kutseid Moldova valitsuselt oli piiriületuse hõlbustamiseks varakult valmis pandud. Igaks juhuks. Õnneks ei läinudki neid eriti vaja, kuigi oma 5 tundi läks Ukraina-Transnistria; Transnistria-Moldova piiridel ikkagi. Tagasiteeks valisime seepärast teise marsruudi.

Moldova pealinn Chisinau elas meie saabumise ajal tavapärasest veidi teistsugust elu. Iga-aastane veinifestival oli sulgenud liikluse peatänaval, tantsu, muusikat ja head veini pakkusid sajad kohalikud tootjad, kes seks otstarbeks oma paviljonidega üles olid rivistunud.

Meiegi saime osa kümnetest degustatsijatest. Põhjalikumaid nondest püüdsime siiski õhtuootele sättida, sest esinemisi oodati rõõmsavärvilistes rahvarõivastes eestlastelt päeva jooksul mitu korda.

Tavapärased meie esinemised küll polnud. Bussis sõidu pealt rahvariiete selga ajamine ja pastelde põimimine sai ruttu selgeks. Esinesime 5 korda, hääle lahti laulmiseks ei antud seejuures aega kordagi. Kaks korda astusime üles tuhandest inimestest sumiseval Kišinjovi peaväljakul. Lavalt lahkudes kuulsime helitehnikut omaette ümisemas siiru-viiru-viisi esitatud rahvalauluseadetest.

Esinesime ka kohalikele muusikaakadeemia üliõpilastele. Saal oli aus – täiesti akustikavaba.
Laulsime mustlaskülas. Iga paari laulu tagant vupsas pingilt mõni plika, kel mustadesse juustesse värvilisi linte põimitud, lippas värvilisema triibuseelikuga laulja juurde ja surus pihku lilleõie.

Andsime kontserdi koorikonkursi raames ja teenisime taolisi ovatsioone, mis igal lauljal suu naerule vedasid. Pärast kontserti kuulsime, et vahetult enne lavale astumist peetud kõnes olla kohalik konkursikorraldaja rõhutanud just klassikalise koorilaulu olulisust. Kaasaegne olevat küündimatu ja rikkuvat pealegi hääli. Rahvalaulude koht aga pidavat ikkagi eelkõige külapeole jääma.

Ja siis astus lavale Kalevi Kammerkoor. Laulis ja tantsis dirigent Erki Meistri loodud rahvalauluseadeid, kostitas Tormisega, tutvustas vahepalaks Margo Kõlari kaasaegse helikeelega koorimuusikat. Nn klassikalist koorimuusikat laulsime muidugi ka. Tuudur Vettik ja Peep Sarapik andsid aimu, et erinevad stiilid passivad hästi kokku.

Pärast tulid koorijuhid juttu ajama, et öelda – vaatame koorimuusika ja rahvalaulu seosele nüüd hoopis teisiti.

Nagu iga välisreis pakkus ka Moldova portsu mälestusi, mis jäävad seotuks just selle maaga. Eelkõige inimesed: Eesti aukonsul hr Igor Gontšarov kell üksteist õhtul teejuhina bussi ees sõitmas või hommikul koorile lisaekskurssioone kokku leppimas. Ta on mees, kes ema poolt eestlasena ja samas oma elust mitte ühtki päeva Eestis elanuna räägib laitmatult puhast eesti keelt. Tema abikaasa, riigi rahvastikuministri Olga Gontšarova sütitav jutt, mis iga võimaliku takistuse lihtsalt teelt veeretas.

Ja kohalik kultuur: igal majapidamisel lihtsalt peab oma veinikelder olema. Kuigi mure on suur – Venemaa suurt poliitikat ajades Moldova veine enam riiki ei lase, uusi turge polegi nii kerge leida. Ja lootus pääseda Euroopa Liitu. See on rahvast ühendav lootus, millest räägivad isegi turumüüjad.

Nõukaaja eksootikat saime ka: 5 päeva hommikusöögiks kotlette nautida on normaalne. Sooja vett kogu aeg ei ole. Aga kui katlakütjaga hästi jutu peale saab, siis ta paneb hommikuks ahju kütte. Liiga palju planeerida ei maksa – aeg kulgeb omasoodu, küll saab.

Naeratusi saime see-eest mitmekordselt – tulge veel, tulge tagasi, tulge tuleval aastal meie linna ka…

Liiv Tamm

Vaata pilte!(Pildid albumis: Irka, Erki, Kätlin, Paul, Veiko)

Liitu fännilistiga
Saad info kontsertide jm kohta otse oma meilile.
 
Saada kiri koori veebitoimetusse
 
 
28.09.2010